Tänast postitust ajendas mind kirjutama mitmed facebookis loetud arutelud. See ammune inimestevahelise nääklemise põhjus- raha. Täpsemalt öeldes, 1.juulist jõustuv suurperetoetus.
1. juulist 2017 hakkavad kolme ja enama lapsega pered iga kuu saama 300€ rohkem kui seni
Põhilised kommentaarid, mida ma selle toetuse kohta lugenud olen, on täis põlgust ja kadedust. Näide: "Mille poolest kolmas laps nii eriline on? Kas kaks esimest last ei ole midagi väärt?" Ma tahan öelda teile, kes te arvate, et see raha on kolmandale lapsele: Te olete valesti aru saanud! See raha EI ole kolmanda lapse toetusraha, see on SUURPERE TOETUS. See raha on mõeldud peredele, kus kasvab 3 ja enam last, terve pere lastele, mitte ainult kolmandale. See toetus
on nö. julgustus peredele saama rohkem lapsi, et iive oleks positiivne ja
ma nüüd ei usu, et 300€ Eestisse tohutu titebuumi tooks. Pigem annab see väike
märkamine oluliselt kindlustunnet juurde. 
Mis mind eriti pahaseks ajab, on need kommentaaride ülesehitused. No kuidas sina reageerid sellele, kui keegi kirjutab "kolmas laps maksab riigi meelest rohkem" ...? Ma tahaks teada, armas inimene, kui kõrgelt sa kukkusid??!! Laps ei ole sul mingisugune rikastumise allikas. Jõudu tööle kõigile, kes arvavad, et laste sünnitamisega saab rikkaks!
Kummaline on see, et need inimesed, kes vinguvad, ei saa aru (või ei taha aru saada), et kolme lapsega pere kulutab rohkem, kui kahe lapsega pere. Täiesti igapäevased asjad: vesi, elekter, toit, küte.. Kõigele kulub rohkem.Ja mitte kolmas laps ei kuluta rohkem, vaid pere üldised kulud on suuremad. On peresid, kes peavad suuremasse korterisse või siis üldse majja kolima. On peresid, kus vahetatakse auto välja, sest lapsed lihtsalt ei mahu enam autosse.. Peale selle on üldjuhul perepiletite süsteem 2+2, mis tähendab, et kolmandale lapsele ei saa sooduspiletit ja tuleb osta täispilet. Lisaks tuleb rohkem riideid osta. Minu arust ei pea kolmas kandma ainult vanemate laste poolt kasutatud riideid ja mõnel juhul pole see isegi võimalik (nt. kaks vanemat õde ja noorem vend, ning vastupidi).
Tegelikult olen ma positiivselt üllatunud, et riigijuhid üldse sellise toetuse peale tulid. Ma usun, et paljud mäletavad ka seda aega, kui lasteraha oli vaid 300 krooni (19.17€). See on ju väga hästi, et esimene ja teine saavad 50€ ja kolmas saab 100€. Õelutsejaid on küll iga teema juures, aga kirevase pärast- miks on vaja hakata lapsi mingisuguste rahatähtedega võrrdlema?
Mis puudutab nüüd konkreetselt minu perekonda, siis mina ei ole selline ema, kes lastetoetuste najal elada kavatseb. Kuna ma praegu tööl ei käi, siis on äärmiselt oluline raha ära arvestada ja terve kuu peale ära jagada. Esimese asjana maksan alati arved. See on reegel. Poes käin ma juba väga ammusest ajast kalkulaatori ja nimekirjaga. Ei oskagi enam muudmoodi poes käia. 😊 Eks ikka vaadatakse vahepeal viltu, kui kõigi nelja lapsega poes olen ja kaupa kokku arvutan, aga see ei ole minu jaoks probleem.
Probleem on see, kui vestluse käigus öeldakse: "Issand, sul nii palju lapsi, kuidas sa hakkama saad?" või "Varsti hakkad sina ka seda suurt raha saama ja siis saad vist päris palju." Mis värk üldse selle teiste rahakottidesse vahtimisega on? Ära topi oma nina sinna, kuhu koer oma tagumenti ei pane!
Saame keskmiselt hakkama ja ma tõesti ei saa miljonäriks suurpere toetusega. Kindlasti lähen ma tööle tagasi, kui väike preili lõpuks lasteaeda saab. Ma pole selline inimene, kes istuks kodus. Ma ei saa tegevusetult istuda. Lihtsalt mandud ära, kui õhkkonna vahetust pole. Tööl käies ma reaalselt puhkasin. Puhkasin kodustest toimetustest ja laste kisast. Kõik inimesed vajavad vaheldust. Mina ka. Ja kindlasti pole ma sündinud kodukanaks.
Mida teie arvate suurperetoetusest ja nendest inimestest, kes lasterikkaid peresid siunavad?
Kenakene küll, et riik on hakanud sellest aru saama, et 20eur lasteraha ei ole okei. Samas see peretoetuse määramine alates kolmandast lapsest on minu arvates ikka metsa poole. Võtke ja vaadake statistikat, kui palju maapiirkondades tehakse lapsi raha pärast? Ikka päris palju ja selline süsteem vaid süvendab seda. Tihtipeale kasutatakse süsteemi ära just alkoholisõltuvusega või vägivaldsetes peredes, kus see peretoetus nii ehk naa õigesse kohta ei jõua. Selline kolme lapse poliitika ei ole minu arvates jätkusuutlik. Esiteks peaks selliseid toetusi jagama mitte riiklikult vaid KOV tasemel, milleks siis muidu on sotsiaaltöötajad- nende vastutusel oleks see, et raha jõuab õigesse kohta. Teiseks, et rohkem lapsi sünniks tahetuna ja oodatuna meie riiki tervesse perre on lapsevanematele vaja kindlustunnet. Eriti noored emad, kellel puudub töökogemus! Haridus, koolitused jms peavad olema kättesaadavad. Lihtsalt raha jagamine, eriti sellisel tingimusel ei ole mõistlik. Mina eelistaks tulevikus näha riigi tasandil muudatusi: juba esimese lapse pealt maksta normaalses suurusjärgus lapsetoetust. Lõpetada vallasemade mõnitamine, tõstke kas vallaslapse toetust samale tasemele, mis lasteraha või jätke see 19 eurot ka endale, see on ikka mõnitamine! Toetuste maksmisel võiks muidugi arvesse võtta seda, kas lapsevanem käib tööl (nt suuremad toetused neile emadele, kes käivad vähemalt mdea 0,3 koormusega tööl) töötamine on oluline, kuna selgelt on inimene sotsiaalne, tema pealt makstakse makse, tööharjumust ei saa alahinnata rääkimata sellest, et inimene tunneb, et ta saab oma panuse eest ka midagi vastu. Pakkuge ettevõtjatele nt maksusoodustust lapsevanemate pealt, siis on ka ettevõtjal rohkem huvi noori naisi palgata. Kahjuks on nö ''katkiste'' suurperede arv liiga suur samas pered, kes võiksid oma hoole ja armastusega kasvatada kasvõi kümme toredat last- vot nemad tunnevad ennast majanduslikult liiga ebakindlalt ja neil noortel on ka õigus. Eelkõige noori naisi ähvardab töö kaotus, õpingute alustamine/jätkamine, vastaspoole suhtes majanduslik sõltuvus, raskused kinnisvara soetamisel, maakohtade puudulik infrastruktuur jne jne. Ei tahtnud selle kommentaariga kedagi solvata, lihtsalt minu nägemus suurest pildist on praegu selline, et kasvõi üks noor neiu, kes parimal juhul on omandanud üldkeskhariduse ja saab noorelt emaks- et see sama neiu tunneks, et tal on valikuid ja kindlustunnet, õppida, töötada jms, mitte ei hakka uut last treima sest emapalk lõppes, töökogemusi pole, erialast haridust ka mitte ja millegi eest peab ju söönuks ka saama...
VastaKustuta