"Mina tahan!"

Kui ma käin oma lastega poes ja mõni laps oma tahtmise läbisurumiseks jonni lahti lööb, siis minu lapsed alati vaatavad mulle küsivalt otsa. Olen neile seletanud, et osad lapsed lihtsalt on sellised, sest nad on harjunud kisaga asju saama. Kuidas teha nii, et lastega poeskäik oleks võimalikult jonnivaba?

foto on internetist

Mingi aeg ringles facebookis video, kus lapse jonni peale lasi ema ennast poe põrandale pikali, et jonnivale lapsele "koht kätte näidata". Minu jaoks oli see liiga äärmuslik, sest tegelikult on palju lihtsamaid viise. Umbes pool aastat tagasi juhtusin meie kohalikus Konsumis pealt nägema olukorda, kus umbes viiene poiss tahtis Lego, aga isa ei ostnud, sest nad läksid ostma vaid seda, mis on nimekirjas. Poiss karjus üle poe "Ma tahan!" mitu korda ja mida siis isa tegi? Esiteks see, et ta oli täiesti rahulik! 👍 Ta ladus kõik selle, mis korvis juba oli, omadele kohtadele tagasi, võttis poisi kaenlasse ja jalutas ukse poole, ise rääkis: "Kui sina ei oska ilusti käituda, siis meie lähme lihtsalt ära ja ei osta mitte midagi." Poiss muidugi palus, et nad ei läheks, aga isa ei vastanud midagi.. 

Kristjan vaatas kogu seda olukorda imestusega pealt ja küsis siis: "Mis sel lapsel viga on?"
Ja tegelikult, kui aus olla, siis lapsel ei olegi midagi viga. Teatud vanuses on see täiesti normaalne arenguetapp. Siit jõuamegi asja tuumani: kui sa annad ühe korra, võib-olla isegi teist korda jonnivale lapsele selle, mida ta normaalsel toonil küsides ei saanud, siis hakkab laps seda ära kasutama. Mul üks näide ka:  Kristofer ja Kristjan ei ole mul kunagi poes asju nõudnud. Enne poodi minekut oleme teinud koos nimekirja ja sinna sisse on kirjutatud ka kummalegi lapsele üks vabalt valitud asi. Kaasa oleme võtnud umbes vajamineva raha ja poes on lapsed aidanud küll käru lükkamisega, aga ka asjade korvi tõstmisega. Oleme ilusasti hakkama saanud. Kassandra proovis alguses poes nutma hakata. Ilmselt sellepärast, et näha kuidas mina reageerin, sest ta oli näinud piisavalt olukordi, kus laps lõi kisa lahti ja sai selle mida tahtis. Osadel vanematel on kindlasti ka piinlik, kui ümbritsevad inimesed sind ühtäkki pilkudega tapma hakkavad, aga  minule ei lähe see põrmugi korda. Las aga vaatavad! Oma lapsi kasvatan mina ise ja seda teen ma omade meetoditega.
Olen Kassandrale ka mõnel korral öelnud, et kui ta poes jonnima hakkab, siis murran kokkulepet ja ei osta üldse midagi. Sellest on ta päris hästi aru saanud. Kristina on mul paras pähkel! Tema jonnid lähevad ikka nii kaugele, et tõmbab end pulgaks ja vajub põrandale/maha pikali, väänleb ja lõugab. Alles hiljuti käisime koos poes ja preili tahtis üllatusmuna. Kuna meil oli juba jäätis korvis, siis ütlesin talle konkreetse ei ja tahtsin edasi minna. Preilil hakkas peale tema tavapärane jonn ja karjus:"Tahaaaaan!" Ja siis tuli minu juurde üks tädike, kes pakkus välja, et kui ma seda muna osta ei jõua, siis ta võib seda ise teha. 💥😒 Ah sa pagan, kus ma vihastasin!! Käratasin vastu:"Jõuan küll ise ka osta, minu lapsed jonniga asju ei saa!" Tädike kadus hirmus kiiresti mahlariiulisse ja rohkem ma poes teda ei näinud..
Aga preiliga tekkis meil kogu see jama sellest ajast, kui ta hakkas aru saama, et jonniga saab mida tahab. Ja nii oligi: mina ütlesin ei, aga teised andsid, et ainult vait jääks. Õnneks on nüüd seda tublisti vähemaks jäänud ja hea ongi! Kohe kohe on tal käes see "kohutava kahese" periood ja juba praegu ta näitab oma iseloomu. Katsetab piire ja inimesi. Mina olen selles suhtes konkreetne ja järgi ei anna- Ei on Ei! Pigem on meil need järgiandjad issi ja vanaisa. 😊

Panen teile kirja (minu jaoks) 5 kõige tähtsamat punkti, kuidas poeskäike vähem jonnisemaks teha: 

• Koostage ostunimekiri koos ja võimalusel lisage nimekirja midagi,
  mida laps endale soovib. See näitab lapsele, et ka tema arvamus on oluline.
• Ära võta lapsega ette liiga pikki poeskäike. Kui laps on väsinud või kui tal läheb kõht tühjaks, siis on ta pahur ja jonnine.
• Lase lapsel ennast aidata: Kui laps aitab nimekirja ette lugeda või
  selles olevaid asju otsida, ei jää tal aega maiustuste- või mänguasjariiulis draama korraldamiseks
• Vali poes käimiseks hommikune või lõunane aeg, sest pikad kassajärjekorrad ja poetäis inimesi (kes peale tööd poodi tulevad) võivad lapsele stressi ja närvilisust tekitada.
• Kui laps on siiski viimase piiri peal, siis tasuks teha ostlemises paus. Kõige mõistlikum on öelda talle, et hakkad poeskäigust väsima ja soovid väljas natuke värsket õhku hingata. Eriti hea oleks, kui selleks hetkeks oleks asjad juba välja valitud ja saaks kohe maksma minna.