Translate

11. dets 2017

Riia ja Laima šokolaadimuuseum 2. osa

Riiga sisse sõites oli pea laiali otsas ja ainus lause, mis pidevalt tekkis oli, et ma ei näe midagi! Bussi aknad olid küll suured, aga mitte piisavalt, et sõidu pealt kogu seda ilu tabada. Arhidektuur on lihtsalt nii lummav! Iga poe kohal oli plafoon, ning vaateaknad olid lihtsalt nii kaunilks tehtud.. Kui buss lõpuks seisma jäi ma esimest korda seda Riia õhku ninna tõmbasin, siis ... Seal oli nii soe!Sel hetkel oli vast ainult 2-3 kraadi sooja, aga õues oli tõesti soe.
Meid majutas Radisson Park Inn ja sinna poole me ka oma sammud seadsime, et asjad maha panna ja siis edasi šokolaadimuuseumisse jalutada. Hotell oli ka väga kaunis! Personal oli sõbralik ja kuigi inglise keelega said nad läbi raskuste hakkama, saime me suheldud täpselt nii palju kui vaja. Saime toa kaardid kätte ja liikusime lifti poole. Isa muidugi tahtis trepist minna, aga kuna ma teadsin, et me käime palju, siis sain ta ikka nõusse, et liftiga saab kiiremini ja kergemini 7ndale korrusele. Numbritoas 705 me peatusime ja toa kirjelduseks sobivad pildid paremini, nii et pikalt ma sellel ei peatu.






Teel muuseumi
Kohe, hotelli juures üle tee minna soovides, pidin ma peaaegu auto alla jääma! Ei, viga polnud üldse minus. Fooris süttis roheline tuli ja samal ajal kui mina teed ületada soovisin, tuli ümber nurga sõiduauto, mis täpselt minu jalgade ees peatus. See oli alles ehmatus, aga.. Pikemalt liiklust jälginud, pidin tõdema, et Riias ei ole mingit liikluskultuuri. Kõik sõidavad sealt kust tahavad ja foore ei jälgi seal ilmselt keegi. Paras segapundar. Politsei oli küll praktiliselt iga 100m taga valvamas, aga no mina ei tea. Vist oli see nende jaoks ka normaalne. Ma imestan üldse, et autod kokku ei põrganud! Reaalselt oligi pood poe küljes kinni. Ma nägin vähese ajaga väga palju just neid nelja ettevõtet: Maxima, Fenikss kasiino, Hesburger ja Lombard (Pandimaja). Ülekäigurajad on tegelikult päris nutikalt tehtud. Ilmselt sellepärast,et värv kulub ära,aga kivi mitte. Üllatav oli ka see, et kesklinnas on wifi putkad. Istud sisse, keerad ukse lukku ja naudid tasuta internetti.



Laima šokolaadimuuseum
Muuseum on ehitatud šokolaadivabriku külge. Väljast väga kaunis, seest veel kaunim. Uksest sisse minnes astud trepist üles mööda punast vaipa. Laes on imitatsioon, justkui tilguks šokolaad pähe. Teenindaja algul arvas, et soovime piletit osta. Pilet iseenesest ei ole kallis: täiskasvanu 7€, laps (3-6a) 3€ ja õpilased/pensionärid 5€. Täpsem info siit. Ma siis seletasin, et on võit ja jälle- inglise keeles oli neil väga raske suhelda. Pakuti mitu korda venekeelset suhtlust, aga mina ei oska nii palju ja isa on ka juba ära unustanud. 
Isa šokolaadimuuseumi ees
Kõigepealt saime proovida 80% vedelat šokolaadi. Oi,see oli hea! Siis vaatasime lühifilme sellest,kuidas tehakse šokolaadi, kuidas ise kodus komme teha ja loomulikult ka Laima ajalugu. Viimases masinas sai teha enda soovitud kirjaga šokolaadi. Läksime üle klaassilla ja seal veel põnevam. Kakaoubadest tehtud sein, jõulunurk pildistamiseks, natuke pikem film Laima ajaloost, Maailma kaart millelt sainäha kõikineidkohti kus Laima tooteid osta saab, kommikabe ja muuseumi kõige vanem eksponaat. Väga põnev oli. 
Kakaoubadest sein















Kui kõik see oli omal käel üle vaadatud, tuli šokolaadimeister ja palus käed puhtaks pesta. Läksime töötuppa. Muidugi käsi pestes oliomaette vaatepilt see tualeti sein, mis naiste tualetis oli punane, meeste tualetis sinine.
Šokolaadi töötuba oli nii lahe. Tegime ise šokolaadikomme ja hiljem said need kenasti karbikesse pakitud. Töö vahele rääkis meister šokolaadi ajaloost ja pärast küsis veel üle. Näitas meile suurest vitriinaknast tehasepoolt ka. Kahjuks selleks ajaks (16:30) oli tööpäev juba läbi ja näha oli ainult masinaid, mis segavad šokolaadi ja mida seisma ei panda. Pärast töötuba oli luba süüa nii palju šokolaadi, kui sisse mahub,aga noh.. Palju sa ikka süüa jõuad? Mõttes oli küll, et ohnüüd ma söön, aga reaalsus oli hoopis see,et peale 100g topsiku tühjendamist oli süda paha! 😁 
Valvelauast saime hiljem kätte oma printkirjaga šokolaadid ja kodustele ostsime kaasa ka meeneid. 
 Isal läks vist hammas verele, sest hotellis hakkas ta plaani pidama,et tuleb tagasi tulla. Et peaks hakkama raha koguma ja suvel selle käigu taas ette võtma. Täitsa mõeldav ja isegi tehtav, sest meie küll bussi eest ei maksnud, aga hinnad jubedad ei ole. Võid isegi kohe omale pileti riiga broneerida. Hinnakiri ja vajalik info on leitav Lux Expressi kodulehelt luxexpress.eu. 😉

Riia linn
Peale muuseumi külastust käisime niisama ringi. Astusime väga paljudesse poodidesse sisse,uudistasime hindasid ja ostsime kaasa eriti just neid asju, mida Eestist ei saa. Peaaegu kõikides toidupoodides (v.a suuremad kaupluseketid) on sees kohviautomaadid, nii et eraldi kuskile tanklasse minna pole vaja, kui kohvi või teed kaasa osta tahad. Kella 18 paiku käisime ka turul. Kui ma kuskilt lugesin, et soodsat kaupa saad turult, siis mulle jäi küll teine mulje. Hinnad olid nii kallid! Laste villane tuukrimüts 10€! Puidust lusikad, lõikelauad jne 20€ tükk! Läti teemalised meened (ruumilised magnetid, kruusid, rätikud jne) 10€ tükk  !? Kust otsast see odav on? Mina ostsin sealt kaasa ainult kaks 250g. kummelimee purki, kuigi üks purk maksis 6€. Kauplusest sain ma palju odavamalt- külmikumagnet 1€, Üllatusmunad 40 eurosenti tükk, vilkuva tallaga tossud Kristjanile 18€, Adidas Outletis olid T-särgid 4.90€ tk, Spinnerid 3€ tk, Barona keskusest sain üliilusa võtmehoidja (Lipuvärvides Eesti,Läti Leedu riikide kuju ja pealinnadega) hinnaga vaid 90 eurosenti. Lisaks veel šokolaadipiima kõrred 50 eurosenti pk. Hinnad on poodides küllkõvasti odavamad,kui Eestis. Isa ostis sigarette, 2.90€ pakk, Eestis 3.35.- Alkoholime muidugi osta ei plaaninud, aga hindu vaatasime ikka. Noon odavam. Leib ja sai on poole euro ringi üks päts.. Ja mänguasjad! Niivõrd odavad! Interaktiivne Super Mario maksis vaid 29€, Darth Vader, 100 cm pikkune robot, maksis näiteks 89€.. Käisin ühest poest teise jamuudkui imestasin,et ostetud palju,aga raha läks vähe. 😃 

Inimesed tundusid küll sõbralikud ja abivalmid. Kui küsisin juhiseid, siis kohe aidati. Üks neiu ei saanud inglisekeelest aru ja nii ma siis kirjutasin tema telefonis google translate'i oma probleemi ja tema siis omakorda lahenduse. Vot see oli äge. Kui me liiga pikalt ühe poe nurgal kaarti vaatama jäime,astus ligi vanem meesterahvas ja küsis inglisekeeles, kas me vajame abi. Tänasime,aga saime ise hakkama.
Õhtul tahtsin hotelli allolevast Tokyo restoranist sushit kaasa osta, aga järjekord oli niiiiiiii pikk! Ütlesin siis oma ette: "Minge metsa,maküllei viitsi oodata!" mille peale tuli üks teenindaja minu juurde ja ütles sulaselges eestikeeles: "Kahjuks nii on igal õhtul." 😁😁 Kui sa kuulad terve päev läti keelt ja räägid inglisekeeles, siis oi kui hea on vahelduseks võõrast eesti keeles kõnelemas kuulda. 👌

Kella 22 paiku sättisime end juba magama, aga öösel oli nii palav, et enamuse ajast jälgisin rõdult tühja linna. Reede õhtu,aga reaalselt tühi linn. Aegajalt astus keegi kuskile baari sisse või tuli sealt välja, aga ei mingit lällamist. 
Inimesed liikusid omasoodu, politseiauto valvas baari juures ja kõik oli jumala rahulik. Kell 24.00 pandi kinni ka hesburger ja siis tuli suurem seltskond korraga tänavale, aga see hajus laiali kibekiirelt. Taevas polnud pilves ja kuu paistis. Väga soe öö oli. Läksin sisse tagasi, et telekat vaadata. Isa norskas niikõvasti. Ime,et naabrid koputama ei tulnud!
Hommikul,kui äratuskell helises, olin juba üleval ja tegin kohvi. Tunnike hiljem oli vaja hakata tagasisõidu bussile minema. Muljetasime kohvitasside ääres ja ma nägin,et isa on rahul. Ta oli kohe väga rahul ja arvestades seda, et ta koguaeg on öelnud, et tal Eestiski hea, siis kuulsin tema jutust paar korda lauset "siin võiks isegi elada" 😊

Hotellist checkouti tehes, öeldi meile eesti keeles "ilusat päeva!" 
Oiiii, kui külm oli välja minnes! Tuul oli lihtsalt kohutav ja külm tuli läbi jope! Hakkasime bussipeatuse poole minema. 
Ma teadsin,et RadissonBlu nurga taga pidi olema bussipeatus, aga seda me sealt ei leidnud. Läksin hotelli sisse, et vastuvõtust küsida, aga neiu ei osanud mulle seletada, sest ta ei saanud minust aru. Huvitav, kuidas nad ei oska suhtlustasemel inglisekeelt? Peaks ju.. Igatahes, kõrval lauas oli meesterahvas, kes kenasti ära seletas ja kui me sinna uuesti jõudsime, siis ootasid seal juba ühed mehed bussi. Küsisin üle ja sain kinnituse, et nad tõesti ootavad bussi.  
Buss tuli ja mul oli hea meel koju tagasi minna. Isa oleks vast nädalakese veel olnud. Ta üldse ei tahtnud sinna bussi astuda. 😂 Seekord sõitsime Lounge bussis ja see oli megamugav! Bussi minnes saime pudeli vett ja müslibatoonid. Ja siis:  Veel pehmemed ja mugavamad istmed, jalatugi, ülisuured vahed kahe istme vahel.. Ja loomulikult kõrvaklapid, et filme vaadata saaks. Lounge klassis läks sõit veel kiiremini ja ma ei saanud arugi, millal Eestis tagasi olime, sest ma ei pannud piiripunkti üldse tähele. 😆 

Lõppkokkuvõttes olime me mõlemad väga rahul. Kui ma hotellist lahkudes isa käest küsisin, et kuidas ta rahule jäi,siis tema vastus oli selline: 👍


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar