Translate

20. okt 2018

Suured ja arusaamatud ümberkorraldused

Iga laps ootab jõulupidu. Olgu see siis lasteaias või koolis, see on lapse jaoks aasta kõige tähtsam sündmus. Koos kaaslastega lauldakse või tantsitakse jõuluvanale, ning siis kutsub ta lapsed ükshaaval enda juurde ja annab kommipaki..



Sel aastal, ning ka järgnevatel, on meie lasteaias teisiti. Miks? Sest alates sellest õppeaastast on Türi lasteaed kommivaba. Enam ei tohi isegi lapse sünnipäeva tähistamiseks lasteaeda maiustusi viia. Tuleb leida alternatiiv. Ja jõulupeo kommipakid... Neid ei tule. Tulevad hoopis mingid muud pakid, mis sisaldavad mingisuguseid  vidinaid ja see kõik tuleb taaskord vanemate taskust kinni maksta. Iga idee, mis välja käiakse, luhvtitab jälle vanemate rahakotti ja see on omaette õudus.. 
Minule see asi väga ei meeldi. Mitte see, et ma pean maksma, vaid see, et traditsioonilised kommipakid kaovad ära. Kui laps ei saa jõuludel ka kommi süüa, siis millal veel? Ei, ega mu lapsed ei ela kommihunnikute otsas, aga jõulud on laste jaoks olulised mitte kingitud mänguasjade vaid just jõuluvana käest saadud kommipakkide pärast.. Kuigi tegelikult on see kooli ja lasteaeda makstav raha ka ülemäära suur, aga selle kohta kirjutan mõni teine kord. 
Teine asi, mis mind häirib, rohkem kui need kommipakid, on see, et ma ei saa minna lasteaialaste jõulupeole! 😳 Kassandra rühma õpetaja rääkis, et tehakse kõikidele rühmadele ühispidu ja vanemad ei osale.. Miks?! Ma olen iga jumala aasta olnud jõulupeol kohal alates sellest ajast, kui Kristofer hakkas lasteaias käima, ja ma ei saa aru, miks seda (paljude perede jaoks) traditsiooni murda tahetakse?
Kristina on mul sel aastal esimest aastat lasteaias ja mind nii häirib, et ma ei saa tema esimesest suurest jõulupeost osa võtta.. Ma tahaks ise näha ja kuulda, mida ta on selle pisikese ajaga selgeks õppinud ja kuidas tema silmad särama löövad, kui jõuluvana saali astub..
Aga võta näpust! Türi lasteaia kõik kolm õppekohta on teinud suured ja minu jaoks arusaamatud muudatused. Mind ainult huvitab üks asi... Kui paljud vanemad minuga nõustuvad? 

12. sept 2018

"Mis mõttes 4- aastane käib KAHES trennis!?"

Uus õppeaasta on nüüd täie rauaga käima läinud. Tüdrukud käivad lasteaias ja poisid koolis. 
Poisid kuskil trennis ei käi, aga tüdrukud küll. Kassandral läheb teine aasta Kati spordiklubi võimlemistrennis ja sel aastal võtsime juurde veel ühe trenni. Kord nädalas käib ta Seppsi eraspordikooli sporditrennis, mis viiakse läbi lasteaias. Selles trennis hakkab käima ka Kristina. Muidu poleks nagu midagi hullu, aga täna ühe tuttavaga messengeris vesteldes jagasin oma vaimustust ja sain vastuseks: "Mis mõttes 4- aastane käib KAHES trennis!?" Jah, käib küll.. Hakkasin siis argumenteerima, MIKS ta kahes trennis käib, aga sain ikkagi vastuolu ja pahameelt. Ilmselgelt on vale nelja aastast trenni panna.. 
Aga ei! Minu meelest ei ole selles mitte midagi erakordset. Võib-olla tõesti see pole kõigi jaoks vastuvõetav, aga minu meelest on see täitsa loomulik asjade kulg. 


Kassandra on viimasel ajal hakanud eriti suurt huvi arvuti vastu üles näitama. Kui poisid lubavad, saab venna kasutajas Robloxi mängida või youtube'is multikaid vaadata ja kui tema 30min läbi saab, siis ei taha ta kuidagi arvutist välja tulla. Pistab kisendama ja hakkab arvuti hiirt peitma. Mina ei taha, et ta seal istub ja sellepärast on meil päris palju jonni, sest minu meelest ei ole see normaalne, et nelja aastane elab arvutis. Niisiis avastasin ma, esimesel nädalal Kassandrat lasteaeda viies, et rühma seinal oli sporditrenni kutse. panin ilma kõhklemata ta kirja ja rääkisin ka kodus, et läheme ja vaatame, mis seal tehakse ja kui talle ei sobi, siis mina minema ei sunni. Käisime siis eile vaatamas. Kristina ka kaasas. Meil kipub tavaliselt nii olema, et kui ema kaasas on, siis lapsed ei tegutse ja ripuvad küljes. Kristina puhul nii oligi. Kassandra tegi väga tublisti kaasa ja talle meeldis oodatust rohkem. Kristina tegi ka kohati kaasa, aga mina ajan seda selle kaela, et emme oli kaasas. 

Teel lasteaiast koju küsisin tüdrukutelt, kuidas meeldis ja mõlemad jäid väga rahule. Küsisin siis Kassandralt, kas ta tahab mõlemas trennis käia või valib ühe. Tema tahtis mõlemat ja nii ka jääb.
Mõlemad trennid on tasulised, aga see ei ole probleem. Mina näen asja niimoodi: Lapsele tuleb anda nii palju võimalusi enese teostamiseks, kui vähegi võimalik ja rahakott kannatab. Jah, üldiselt on trennid kallid, aga meil siin Türil on need väga odavad ja seda enam kasutan ma võimalust, et lapsed kodus ära ei manduks. Minu jaoks ei ole vastuvõetav, et nelja aastane elab arvutis või multikates. Tänapäeva lapsed on niigi nutiteadlikud ja see on neile vist sünniga juba kaasa antud, aga kui laps ei soovi peale lasteaia või -koolipäeva õues mängida, siis väsitab ta ennast trennis. Nädalavahetused on nii või teisiti enamuse ajast multikate päralt.
Kassandra lasteaiapäev algab ajavahemikus 7.30-7.45 ja lõppeb 16.30-17.00. Võimlemistrennid on tal E, K 18.15-19 ja sporditrenn E 16-16.30. Kui ta tavaliselt on peale lasteaeda veel ülienergiline ja võib mitu tundi jutti mul sabas käia jutuga: "Emme paluuuuun arvutisse", siis trennipäevadel koju tulles ta peseb,sööb, võtab oma kaisuka ja läheb magama. Ei mingit kisa, ega kiusu. Täpselt nii kaua, kui ta jõuab ja tahab trennis käia, ta seda ka teeb, sest sundimine on minu meelest liig ja hoopis teine teema. Mina ei ole selline ema, kes oma unistusi lapsele peale suruks. Küll aga annan ma talle võimalusi valida, mida ta oma elu ja oskustega peale tahab hakata ja kui on mõni asi, milles ta on teistest omavanustest osavam, siis seda annet hoida, mitte ära unustada/maha suruda. Nii, et mina annan suuna kätte ja laps ise otsustab, kas see talle meeldib.

Seega, minu meelest EI OLE selles midagi erakordse, kui nelja aastane käib kahes trennis ja kui on keegi, kes arvab vastupidist, siis jõudu tööle. Mina võtsin vastu otsuse oma lapse eest, et temast ei saa (vähemalt enne teismelise ikka jõudmist) internetisõltlast.

26. aug 2018

Lasteaeda!

Eelmisel nädalavahetusel olin ma natuke mures, et Kristina esimene lasteaiapäev lükkub edasi ja me ei saagi teisipäeval lasteaeda minna. Õnneks oli tal mingisugune ühepäeva palavik ja juba esmaspäeval olid väsimus ja virinad pühitud, ning preili oli igati virk ja õnnelik laps.  

Teisipäeva hommikul oli meil esimene lasteaia päev. Just- meil, sest mina olin temaga koos rühmas. Minule oli rühm juba tuttav, sest selles samas rühmas käis ka Kristofer. (Meil ongi sellessuhtes vedanud, et Kassandra käib rühmas, kus käis enne teda  Kristjan ja Kristina hakkas käima rühmas, kus käis enne teda Kristofer.)
Hommikul oli Kristina üleval juba enne äratuskella ja äratas ka mind üles, sest temal on vaja hakata lasteaeda minema. Ärkasin ja tegin omale kohvi, et seda RAHULIKULT juua, aga Kristina mu kõrval muudkui tuututas, et temal on kiire ja mina pean ka kiirustama. Ma  t õ e s t i  pole elus kohanud ühtegi teist last, kes oleks nii hirmsasti tahtnud lasteaeda minna, kui minu Kristina! 
Suure surmaga sain ka Kassandra üles. tema esimesest lasteaiapäevast nii vaimustuses ei olnud ja teatas Kristinale: "See ei ole mingi rõõmu päev. Ole nüüd rahulik!"
Kristina muidugi ei lasknud end absoluutselt häirida ja tuututas temale omase kindlameelsusega aina edasi. Kui tüdrukud riides olid ja me peaaegu uksest väljas olime, jooksis Kassandra laste tuppa ja hakkas täiest kõrist poisse üles ajama. Palusin tal vaikselt olla ja minuga nüüd õue tulla, ning ütlesin, et poisid ei pea veel vara ärkama, aga tema oli veendunud, et kui nemad Tiinaga lähevad lasteaeda, siis peavad poisid kooli minema. Ja pool plaanist läks tal õnneks, sest Kristjan ärkas üles ja hakkas vinguma, et miks, jumala eest, peab ta kell 7 ärkama, kui koolipäev ei ole..? (Armas laps, ma tõesti ei tea!) 
Kassandra läks rühma siiski väga hea meelega ja loomulikult teatas ta õpetajale küpsiseid üle andes tähtsalt, et kaks päeva tagasi oli tema sünnipäev. 

Kristina jaoks oli uues rühmas kõik põnev. Isegi jalamatt oli nii huvitav! Laskus sellele kõhuli, nuusutas ja teatas: "Mmmm, lasteaia lõhn!" 😁😁  
Rühma minnes ütles ilusasti tere, aga oli näha, et laps oli pisut šokeeritud (kui see nüüd on õige sõna) laste rohkusest. Päris alguses, peale hommikusööki, ta mängiski enamasti üksi. Vaatas üle kõik riiulid ja katsus läbi kõik mänguasjad. Kõige esimene koht, kuhu ta muidugi mängima läks, oli nukunurk. Seal toimetas ta üsna pikka aega üksi, enne kui oli nõus kaks neiukest enda seltsi lubama. (Need samad tüdrukud tervitavad teda iga päev hommikuti kõige esimesena ja õue minnes tahavad mõlemad Kristina käest kinni hoida.) 
Samal ajal, kui Kristina toimetas, leppisin õpetajaga kokku, et uuest nädalast on Kristina juba pikka päeva ja mina olen kohal ainult kaks esimest päeva. Ülejäänud päevadel viin ta hommikul kohale ja lõunaks lähen järgi. Ja viimane osa õnnestus väga hästi. Tuleb välja, et Kristina on väga seltsiv ja sõnakuulelik laps. Ainus jama on sellega, et ta sööb väga vähe. Noh, mitte nüüd otseselt jama, pigem keeruline... Aga ta ongi väga vähese isuga.  

Tuleval nädalal ta siiski lasteaeda ei saa.. Juba reedel ei saanud. Neljapäeva öösel vastu reedet ärkas ta üles ja nõudis kaussi. Võite ise arvata, mida ta sinna kaussi tegi.. 😳 Loomulikult oli tal ka nina väga kinni ja kraadimisel selgus, et ka palavik. (Sain kinnitust, et eelmise nädalavahetuse palavikuga siin seost ei ole, kuigi mina algul mõtlesin nii). Reede hommikul ei viinud ma tüdrukuid lasteaeda, sest Kristina halvast enesetundest tingitud jorin hoidis ka Kassandrat pool ööd üleval..
Ja nii ma seda tegelikult ka ette kujutasin. On olnud kõikide lastega eranditult ühte moodi. 1 nädal lasteaias, 2 nädalat kodus. Kuna mul on kõik lapsed läinud lasteaeda eri vanustes, siis ma nüüd võin öelda küll, et sellel ei ole absoluutselt vahet, kui vanalt läheb laps lasteaeda. Kui ta on seal esimest aastat, siis hakkab ta palju haige olema... 

Igatahes ma loodan, et Kristina saab ruttu terveks ja õige pea saame tagasi lasteaeda, sest kolme päeva jooksul sain ma tegelikult aru sellest, kui väga see laps on valmis sotsialiseeruma omavanustega. 😊

16. aug 2018

Üle pika aja natuke juttu.

Meil on siin lehel nüüd päris pikka aega vaikus majas olnud, aga mitte sellepärast, et millestki kirjutada poleks, vaid pigem ikka sellepärast, et tegemist on ülemäära palju olnud..
Juuli lõpus käisime Kristoferiga taas kardioloogi juures kontrollis ja poiss sai natuke noomida, sest kaalub pisut rohkem kui vaja oleks. Olgugi, et ta mul "rämpsu" näost sisse ei aja, siis ma ikka pisut muretsen ja tegelikult on põhiprobleem tema kaaltõusul see, et ta sööb harva suuri portse, kuid kasulikem oleks tihedamini väikseid portse süüa. Arst soovitas tal ka mitte koguaeg toidu järgi haarata kui tunneb, et kõht on tühi, vaid vahepeal proovida lihtsalt klaas vett ära juua, sest tegelikult ei olevat näljatunne alati tühja kõhuga seotud..
Tõenäoliselt vajab ta täiskasvanu eas ka teist operatsiooni, aga selle teema täpsem arutamine tuleb päevakorda siis, kui aeg nii kaugel on, et planeerima hakata. Teise operatsiooni ajaks on ta nagunii juba täiskasvanu ja siis arutatakse asju temaga, mitte enam minuga.

9ndal augustil tähistasime Kristina 3ndat sünnipäeva.
Preili soovis sünnipäevaks uut titat ning number 3 õhupalli ja need ta ka sai. Lihtsad, kuid tema jaoks olulised soovid. Mulle hullult meeldib Kristina mõtlemine. Tema on lihtne tüdruk ja ei soovi asju, mis huvitavad tunduvad, vaid asju, mida ta päriselt tahab. Enamasti on tema nimekirjas nukkudega seonduv. Näiteks, täna hommikul tuli oma beebiga minu juurde ja kurtis, et tital hakkab voodi katki minema ja kui jõuluvana aeg käes on, siis tema tahab kindlasti titale uut voodit. 


Tema puhul võin ma alati kindel olla, et asjad, mida ta saab, lähevad kohe kasutusse. Ja mitte päevaks-kaheks, vaid ikka nii kaua, kui kulunud või katki on. Nii õmblesime nuku tuduriided ära, sest Kristina polnud nõus ära viskama ja uut ei tahtud. "Tita almastab seda tudusaamat" ütles ta mulle ja pani punkti. Kes olen mina, et vastu vaielda? 😏 Roosa tudukombe saigi kinni traageldatud rohelise niidiga, sest titale meeldib nii. 😃 Praktiline laps! 👍
19ndal tuleb Kassandra sünnipäev ja ma juba hirmuga ootan tema kingisoove! Tema on see, kes lähtub põhimõttest "mida kallim ja suurem seda parem"! 😅😅 Aga sellega tegelen homme. Igatahes üks kindel soov oli Elsaga tort. 😊 
Praegu on mul kodus kaks kolmest lõvi. 😅 Ma reaalselt tunnen, et mu pea läheb lõhki iga kord, kui tüdrukud omavahel kokkuleppele ei jõua. Ma olen seda meelt, et ise lahendavad oma asjad ära. Siiski pean ma silma peal hoidma, sest pahatihti läheb asjade lahendamine füüsiliseks. Ja siis on kaks varianti: a) Kassandra kisub Kristina juukseid b)Kristina kisub Kassandra juukseid ... Ma pole elusees kohanud ühtegi sellist lõvi tähtkujus sündinud tüdrukut/naist, kes suruks enda mina iga hinna eest peale, nagu minu tüdrukud! Võib-olla on see ealine iseärasus, aga kahtlen.. Nad ongi omavahel need kaks kõva kivi, kes head jahu ei jahvata! 😄😄😄 

😊 Selle nädala alguses said valmis ka uus ahi ja puupliit. Mõne jaoks võib see olla küll väike asi, aga mina olen nii õnnelik, sest maja on talvel jube külm ja seda eelkõige sellepärast, et vanad kivid ei hoia sooja nii palju kui vaja oleks ja sellepärast pidi mitu korda päevas kütma. 

Kuna ilmad on praegu suurepärased ja mitte enam palavad, siis võtame suvest veel, mis võtta annab!

Ja peaaegu ununes- 21st lähevad meie tüdrukud lasteaeda. Kristina esimest aastat. Kuidas meie esimesed päevad kulgevad, sellest annan ka siin ülevaate! 😉 

27. juuli 2018

Andke õhku palun!



Eestis on olnud üle pika aja üks korralik suvi ja seda juba mai kuust saati. Ma ei mäletagi, millal viimati korralikult päevitada sai või suvel suveriideid kanda.. 

Ja ma üldiselt ei ole olnud kunagi ilma üle vinguja, aga praegu pean küll iseendas pettuma. Nii palav on! 
Alguses oli nii mõnus, ning ma nautisin iga päev päikest, sest Eestis ei tea ju kunagi- üks päev evitad, teine päev võtad suusad välja.. 
Aga nüüd ma tunnen, et mulle aitab. 
Enam ei jõua seda palavust kannatada.. 
Ma tunnen hommikul ärgates ennast nii väsinuna, nagu poleks terve öö magada saanud. Noh, tegelikult polegi, sest öösel on ka kohutavalt palav. Kuigi aken on lahti, siis sellest eriti kasu ei paista olevat. Terve päeva olen ma uimane ja  alles õhtul kella 19-20 paiku, kui päike hakkab loojuma ja väljas on hingamiseks õhku, ma tunnen ennast hästi ja teen neid asju, mida päeval tegema oleks pidanud. 
Vett läheb liitrite viisi ja ma olen varsti reaalselt õhupall, kui nii edasi! 

Lastele mõjub see palavus ka liigsena ja kuigi nad mul siin suure õhinaga iga päev randa tahavad minna, siis mõtlevad nad üsna ruttu ringi ja eelistavad koduaia basseinis end jahutada.
Kristinal näiteks olid ükspäev suurest palavusest silmad nii paistes, et täitsa ära ehmatas. Mängis basseinis ja palusin tal vett endale näkku panna ja see võttis natuke alla. Hommikuks oli kõik muidugi korras. 

Jah, ma tean küll, et mõne nädala pärast lähevad ilmad juba sügise poole ja siis tahetakse sooja.. Aga no palun, andke õhku, sest muidu ma suve lõpuni välja ei vea.