Lasteaeda!

Eelmisel nädalavahetusel olin ma natuke mures, et Kristina esimene lasteaiapäev lükkub edasi ja me ei saagi teisipäeval lasteaeda minna. Õnneks oli tal mingisugune ühepäeva palavik ja juba esmaspäeval olid väsimus ja virinad pühitud, ning preili oli igati virk ja õnnelik laps.  

Teisipäeva hommikul oli meil esimene lasteaia päev. Just- meil, sest mina olin temaga koos rühmas. Minule oli rühm juba tuttav, sest selles samas rühmas käis ka Kristofer. (Meil ongi sellessuhtes vedanud, et Kassandra käib rühmas, kus käis enne teda  Kristjan ja Kristina hakkas käima rühmas, kus käis enne teda Kristofer.)

Hommikul oli Kristina üleval juba enne äratuskella ja äratas ka mind üles, sest temal on vaja hakata lasteaeda minema. Ärkasin ja tegin omale kohvi, et seda RAHULIKULT juua, aga Kristina mu kõrval muudkui tuututas, et temal on kiire ja mina pean ka kiirustama. Ma  t õ e s t i  pole elus kohanud ühtegi teist last, kes oleks nii hirmsasti tahtnud lasteaeda minna, kui minu Kristina! 

Suure surmaga sain ka Kassandra üles. tema esimesest lasteaiapäevast nii vaimustuses ei olnud ja teatas Kristinale: "See ei ole mingi rõõmu päev. Ole nüüd rahulik!"
Kristina muidugi ei lasknud end absoluutselt häirida ja tuututas temale omase kindlameelsusega aina edasi. Kui tüdrukud riides olid ja me peaaegu uksest väljas olime, jooksis Kassandra laste tuppa ja hakkas täiest kõrist poisse üles ajama. Palusin tal vaikselt olla ja minuga nüüd õue tulla, ning ütlesin, et poisid ei pea veel vara ärkama, aga tema oli veendunud, et kui nemad Tiinaga lähevad lasteaeda, siis peavad poisid kooli minema. Ja pool plaanist läks tal õnneks, sest Kristjan ärkas üles ja hakkas vinguma, et miks, jumala eest, peab ta kell 7 ärkama, kui koolipäev ei ole..? (Armas laps, ma tõesti ei tea!) 

Kassandra läks rühma siiski väga hea meelega ja loomulikult teatas ta õpetajale küpsiseid üle andes tähtsalt, et kaks päeva tagasi oli tema sünnipäev. 

Kristina jaoks oli uues rühmas kõik põnev. Isegi jalamatt oli nii huvitav! Laskus sellele kõhuli, nuusutas ja teatas: "Mmmm, lasteaia lõhn!" 😁😁  

Rühma minnes ütles ilusasti tere, aga oli näha, et laps oli pisut šokeeritud (kui see nüüd on õige sõna) laste rohkusest. Päris alguses, peale hommikusööki, ta mängiski enamasti üksi. Vaatas üle kõik riiulid ja katsus läbi kõik mänguasjad. Kõige esimene koht, kuhu ta muidugi mängima läks, oli nukunurk. Seal toimetas ta üsna pikka aega üksi, enne kui oli nõus kaks neiukest enda seltsi lubama. (Need samad tüdrukud tervitavad teda iga päev hommikuti kõige esimesena ja õue minnes tahavad mõlemad Kristina käest kinni hoida.) 

Samal ajal, kui Kristina toimetas, leppisin õpetajaga kokku, et uuest nädalast on Kristina juba pikka päeva ja mina olen kohal ainult kaks esimest päeva. Ülejäänud päevadel viin ta hommikul kohale ja lõunaks lähen järgi. Ja viimane osa õnnestus väga hästi. Tuleb välja, et Kristina on väga seltsiv ja sõnakuulelik laps. Ainus jama on sellega, et ta sööb väga vähe. Noh, mitte nüüd otseselt jama, pigem keeruline... Aga ta ongi väga vähese isuga.  

Tuleval nädalal ta siiski lasteaeda ei saa.. Juba reedel ei saanud. Neljapäeva öösel vastu reedet ärkas ta üles ja nõudis kaussi. Võite ise arvata, mida ta sinna kaussi tegi.. 😳 Loomulikult oli tal ka nina väga kinni ja kraadimisel selgus, et ka palavik. (Sain kinnitust, et eelmise nädalavahetuse palavikuga siin seost ei ole, kuigi mina algul mõtlesin nii). Reede hommikul ei viinud ma tüdrukuid lasteaeda, sest Kristina halvast enesetundest tingitud jorin hoidis ka Kassandrat pool ööd üleval..
Ja nii ma seda tegelikult ka ette kujutasin. On olnud kõikide lastega eranditult ühte moodi. 1 nädal lasteaias, 2 nädalat kodus. Kuna mul on kõik lapsed läinud lasteaeda eri vanustes, siis ma nüüd võin öelda küll, et sellel ei ole absoluutselt vahet, kui vanalt läheb laps lasteaeda. Kui ta on seal esimest aastat, siis hakkab ta palju haige olema... 

Igatahes ma loodan, et Kristina saab ruttu terveks ja õige pea saame tagasi lasteaeda, sest kolme päeva jooksul sain ma tegelikult aru sellest, kui väga see laps on valmis sotsialiseeruma omavanustega. 😊