Algas see asi esmaspäeval, 17ndal augustil, kui otsustasin perearstile helistada ja meile nohurohtu küsida. Terve pere on läinud reedest alates nohused ja mul endal on nina jubedalt kinni, mis tegi kogu olemise niivõrd uimaseks ja mind ennast jubedalt pahuraks...
Telefonile vastas alguses pereõde, kes ütles, et laseb arstil mulle tagasi helistada. Arst helistas peaaegu tund aega hiljem ja teatas, et kuna praegusel ajal möllab Covid-19, siis igaüks, kes oma perearstile nohu-köha või palaviku pärast helistab, suunatakse koroonatesti tegema. Teine võimalus oleks olla 2 nädalat täielikus isolatsioonis, aga valisin pigem testi, et olla kindel ja täielik isolatsioon ei tuleks minu puhul nagunii kõne alla, sest siis jääb mul päriselt elu seisma. Perearsti sõnul võib ju tegu olla ka täiesti tavalise külmetusega, aga kindel ei saa enne olla kui test on tehtud. Meie peres on 7 liiget: Mina, elukaaslane, meie neli last ja minu isa. Arsti sõnul tuleks test teha tervele perele ja kui ise testi tegemiseks soovi avaldada, siis maksab see 89 eurot, kui aga perearst suunab, siis on see testitavale tasuta. Perearst pidi ära vormistama saatekirjad ja ühendust võtma testimeeskonnaga ja nemad pidid siis minuga ühendust võtma. Muidugi ütles arst ka seda, et mis iganes see testi tulemus ka pole, siis pean ma temaga koheselt ühendust võtma kui vastused teada ja siis saab tema juba edasi tegutseda. Umbes pool tundi hiljem helistati mulle ja kontrolliti üle nimed, kes testi teevad. Esimest korda öeldi, et test tehakse ainult Kristjanile, kes on olnud ka palavikus, ning hetkel on nohus-köhas. Ütlesin, et perearst pidi saatekirjad tegema tervele perele. Tädi pani selle kirja ja kinnitas kuupäeva: 19ndal augustil (Kassandra sünnipäeval), teadmata kellaajal, sest tööd pidi palju olema.. Küsis ka elukohta ja kui ütlesin, et elame Türil, siis küsis tema vastu: "Kjus sjee asub? Mjis mjaakonnas?" 😂
Umbes pool tundi hiljem helistati mulle sama numbri pealt, aga helistaja oli teine. Soovis samuti meile aega kinnitada, aga ütlesin, et saime selle juba ja toimub kodus testimine. Teine naisterahvas luges ette nimed, keda testida on vaja. Siis olid nimekirjas juba Kristjan ja Kristofer. Ütlesin ka talle, et perearst pidi saatekirjad tegema tervele perele, sest me elame kõik ühel aadressil ja elukaaslane käib igapäevaselt Tallinnas tööl. Pidi uurima ja kui miski ei klapi, siis uuesti ühendust võtma. 15 minutit hiljem helistati sama numbri pealt, aga teiselpool toru oli hoopis mingi kolmas inimene (ma ei saa aru, kas info ei liigu neil omavahel..). Tema soov oli samuti meile testimise aeg määrata, aga ütlesin ka sellel korral, et meil on aeg juba kirjas ja kolmapäeval tullakse koju testima. Palusin siis ühtlasi ka üle täpsustada, kellele nüüd õieti meie seitsmeliikmelisest perekonnast see fortuuna soosing langes, et kes testitud saavad. Noormees luges väga halvas eesti keeles ette Kristjani, Kristoferi, Kassandra ja minu nimed. Ütlesin juba kolmandat korda, et perearsti sõnul tuleb test teha kõigile, ehk siis kolm inimest on nimekirjast puudu (minu isa, elukaaslane ja Kristina). Tema hakkas teiselpool kokutama, et tema ei tea seda, ning kui saatekirja pole vormistatud, siis saab oma taskust makstes meiega samal ajal testi ära teha. Kuna see kolmas kõne ajas mind totaalselt segadusse, siis küsisin konkreetselt: "Meie peres on 7 inimest kes peavad testi tegema. Miks kõik ei saa?" Noormees mõtles natuke ja vastas: "Kristjan Georg, Kristofer Jevgeni, Kassandra Maria ja Aivi. Rjohkem sjaatekirju mjeil ei jole."
Küsisin siis, et miks kolm last neljast ainult testitud saavad ja selle peale tuli üllatav vastus: "Sjellepjärast, jet Viktoria on vjeel njii vjäike." ...
Mis mõttes väike!? Ta on 5! Kohe-kohe algab lasteaed. Peaks nagu teda ka testima, või kuidas? Kas testi ei peaks tegema kõigile perekonnas, kui ühe inimesega on kahtlus? Minu arust oleks nii kõige õigem. Ei?
Igatahes, jõudis kätte (kardetud) kolmapäev. Kell 7.55 helistas mulle koroonabrigaadi arst ja palus testi andma tulla õue. Kaasa oli vaja võtta testitavate isikukoodid ja nina paluti tühjaks nuusata. Ajasin end voodist püsti, riietusin kiirelt ja hakkasin isikukoode otsima. See oli täpselt selline tunne, kui keegi palub sul kohe peale ärkamist mingit keerulist ülesannet täitma hakata- aju ei tööta veel korralikult. 😅 Läksin nii endast välja, et ei suutnud kohe, esimesel korral, selle peale tulla, et isikukoodid saan rahakoti vahelt. Istusin siis korraks maha ja hakkasin meelde tuletama, kuhu ma need panin. Kristoferi abiga tuli meelde, et laste isikukoodid ja minu ID-kaart on minu rahakoti vahel. 😒 Peale seda ajasin Kassandra sünnipäevalauluga üles ja andsin üle kingituse (Kassandra sai 19ndal 6- aastaseks). Alles siis, kui preili riides oli, rääkisin talle, miks ma teda nii vara üles ajama läksin. Ta polnud üldse vaimustuses! Arusaadav ka- sünnipäevakingiks koroonatest, mille tegemisest on hirmujutte kuuldud ja jubedaid pilte vaadatud. Poisid muidugi hakkasid hädaldama ja olid veendunud, et nemad ei tule ja mingit testi nemad andma ei hakka. Kui kollane kiirabi sissesõiduteele jõudis, kupatasin kõik õue ja läksin küsima, kes nüüd õieti saatekirja said. Arst luges ette Kristoferi, Kristjani, Kassandra ja minu isikukoodid. Kui ma talle ütlesin, et meil on peres üldse 7 liiget, siis ei saanud ka tema aru, miks neljale tehti saatekirjad ja kolmele mitte. Üsna kummaline ausaltöeldes..
Siis tuli kõige tähtsam küsimus: Kes on esimene? Pakkusin ennast, et lapsed näeks, et see pole hirmus. Nii, kui pulk vasakusse ninasõõrmesse topiti, tegi Kristofer sääred. Kristjan seisis veel juures ja oigas valust, nagu see oleks talle endale haiget teinud. 😄
Kui pulk paremasse ninasõõrmesse pandi, oli Kristjan kadunud. Minu prooviga ühel pool, pakkus Kassandra, et tema on järgmine, sest emme peab vennad tagasi kutsuma. Kinnitasin Kassandrale, et see pole valus, "Valus on ainult siis, kui sa pea eemale tõmbad. On pisut ebamugav, aga mitte valus."
Jooksin tuppa poistele järgi. Kristofer istus teleka ees ja nuttis, et tema ei tule. Ta nägi, kui sügavale ninna see pulk lükatakse ja talle see ei meeldi- kindlasti teeb haiget. Kinnitasin ka talle, et see pole valus, aga ma arvan, et ta ei jäänud mind uskuma. Oli konkreetselt pulga ninna toppimise vastu. Siis tegin natuke kurja häält ja andsin talle aega minuti, et ennast õue vedada, sest noh- kui peab siis peab. Kristjan tuli kohe kaasa.
Kui õue jõudsime oli Kassandral juba proov võetud.
Kristjani kord. "Toeta vastu autot, aja pea veidi kuklasse ja vaata otse. Minu kätest kinni ei võta, pulgast kinni ei võta ja pead ära ei keera." andis arst talle juhtnöörid. Kristjan noogutas arusaadavalt, aga nii kui arst pulga ninna toppis, keeras poiss pea ära ja pühkis nii kiiresti minema, et ainult päkad välkusid. Temaga oli kõik. Kartsin, et vajalikku proovi ei saadud ja tahtsin minna teda tagasi kutsuma, aga arst ütles, et pole mõtet last kiusata ja proov on tegelikult juba ühest ninasõõrmest käes.
Eemalt tuli Kristofer, nuttis kõva häälega, nagu oleks haiget saanud, ja jäi auto ette seisma. Arst andis talle samad juhised nagu Kristjanile ja kui pulga poisile ettevaatlikult ninna lükkas, keeras Kristofer järsult pea ja ära ja lõugas mulle: "See on valus, miks sa valetasid!?" Ilmselgelt tegi ka tema minekut...
Küsisin arstilt, kas kutsun tagasi, aga ta ütles, et pole vajalik. Nad said vajalikud proovid ja lähevad nüüd edasi uude kohta. Sel päeval oli Türil veel päris mitu testitavat ja neil polnud enam aega.
Arst ütles, et proovide vastused saan neljapäeva hommikul ja siis perearst annab edasised juhised.
Neljapäeva hommikul proovisin mitu korda helistada numbrile kust oleks saanud testide tulemused. Täiesti tulutu üritus. Automaatvastaja teavitas, nii eesti- kui ka vene keeles, mis numbrile ma helistasin ja kui on küsimusi, siis helistada hoopis teisele numbrile ning kõne katkes. Päeva jooksul tegin veel üsna mitu üritust, aga tulutult.
Õhtul, kui vennaga telefonitsi rääkisime sellest testist ja üldse meie testimissüsteemist, siis turgatas kuskilt meelde, et koroonabrigaadi arst mainis, et tulemusi saab vaadata ka lehelt www.digilugu.ee. Võtsin siis oma arvuti lahti ja kohe, kui antud lehe avasin, oli vasakul, minu nime all oranž kastike kirjaga "Koroonatesti tulemused". Nagu ma juba ka ise teadsin, siis meie testid olid negatiivsed. Kuigi see test ei välista nakatumist, siis hetkel on vähemalt hea teada, et meie nohu-köha ei tule koroonaviirusesse nakatumisest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar