Eestis on olnud üle pika aja üks korralik suvi ja seda juba mai kuust saati. Ma ei mäletagi, millal viimati korralikult päevitada sai või suvel suveriideid kanda..
Ja ma üldiselt ei ole olnud kunagi ilma üle vinguja, aga praegu pean küll iseendas pettuma. Nii palav on!
Alguses oli nii mõnus, ning ma nautisin iga päev päikest, sest Eestis ei tea ju kunagi- üks päev evitad, teine päev võtad suusad välja..
Aga nüüd ma tunnen, et mulle aitab.
Enam ei jõua seda palavust kannatada..
Ma tunnen hommikul ärgates ennast nii väsinuna, nagu poleks terve öö magada saanud. Noh, tegelikult polegi, sest öösel on ka kohutavalt palav. Kuigi aken on lahti, siis sellest eriti kasu ei paista olevat. Terve päeva olen ma uimane ja alles õhtul kella 19-20 paiku, kui päike hakkab loojuma ja väljas on hingamiseks õhku, ma tunnen ennast hästi ja teen neid asju, mida päeval tegema oleks pidanud.
Vett läheb liitrite viisi ja ma olen varsti reaalselt õhupall, kui nii edasi!
Lastele mõjub see palavus ka liigsena ja kuigi nad mul siin suure õhinaga iga päev randa tahavad minna, siis mõtlevad nad üsna ruttu ringi ja eelistavad koduaia basseinis end jahutada.
Kristinal näiteks olid ükspäev suurest palavusest silmad nii paistes, et täitsa ära ehmatas. Mängis basseinis ja palusin tal vett endale näkku panna ja see võttis natuke alla. Hommikuks oli kõik muidugi korras.
Jah, ma tean küll, et mõne nädala pärast lähevad ilmad juba sügise poole ja siis tahetakse sooja.. Aga no palun, andke õhku, sest muidu ma suve lõpuni välja ei vea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar