Riia ja Laima šokolaadimuuseum 1.osa

Tänast postitust teen ma suure ärevusega. Kirjutada on niiii palju ja mõttes on pikk tekst juba valmis, aga näpud ei jõua nii kiirelt kirjutada! 😁 Sellepärast tuleb sama teemaga mitu  postitust ja ma alustan kohe päris algusest: 

Juhtus selline õnnelik lugu, et minu isa võitis Lux Expressi facebooki lehe loosis reisi Riiga- Laima šokolaadimuuseumisse. Oh seda rõõmu! Ma oleks nagu ise võitnud! Kuna isa märkis mind oma kommentaaris, siis sain ma temaga kaasa minna. Hakkasime siis planeerima ja isa võttis Lux Expressiga ühendust. Koos leiti sobiv kuupäev ja täpsustati üle kõik vajalik. Miina- inimene, kes isaga suhtles, oli väga viisakas ja abivalmis. Mitte ühtegi negatiivset sõna ei tulnud- ka siis mitte,kui isa tahtis teada, kas ta saab kell 7 hotellist välja registreerida. 😊

 8nda detsembri hommikul, kell 4 oli äratus. Üks tass kohvi, viimased õpetussõnad lapsehoidjale ja minek. Kuna Türil oli lumi maas ja meeletult libe, siis läksime isaga  varem välja, et rongist mitte maha jääda. Vaja oli jõuda 6:08 Türi-Tallinn rongile, et jõuda Tallinnast kell 9 väljuvale Riia bussile.
 Tallinnasse jõudes oli juba ootusärevus päris suur. Kuna mina absoluutselt ei kannata bussisõitu, siis ma kartsin päris palju seda, et ma öögin selle 4,5 tunni jooksul, kui buss sõidab, oma sisikonna välja. 

 Igatahes, helistasin Euro taksosse ja soovisin ühte taksot. Algul öeldi, et läheb 15 min. aega. Kuna meil oli vaja hommikul kell 8:15 sõita Balti jaamast bussijaama, siis 15 min. ootamist tundus liiga pikk aeg. Leppisime dispetšeriga  kokku, et helistab mulle tagasi, kui takso vabaneb ja siis küsib uuesti üle, kas on taksot vaja. Võtsin telefonis interneti lahti, et uus takso kiirelt otsida, kui mulle juba tagasi helistati ja lubati Schnelli hotelli ette 3min. pärast taksot. Ootama pidi küll rohkem, aga vähemalt sain ma takso!

Saime muretult bussijaama, kuigi palju pidi punaste fooride taga istuma ja isa muudkui küsis: "Ega me hiljaks jää?"

Tallinn-Riia

Astusime bussi, esitasime piletid ja dokumendid ja istusime oma kohtadele. Kui mugavad istmed!! Lausa lust oli istuda. Minul oli Tallinnast kaasa ostetud 2 pakki Mynthonit, sest ilma nendeta ei ela ma ühtegi bussisõitu üle.
KINNITASIME TURVAVÖÖD ja isa jäi magama. Mina hakkasin uurima seda tahvelarvutit, mis minu ees olevale istmele kinnitatud oli. Seal on võimalik käia netis, vaadata filme, mängida mänge, kuulata muusikat. Couch bussis peavad sul loomulikult endal kõrvaklapid kaasas olema, et mingitki häält tahvlist välja saada

4,5h sõitu,mille jooksul sai bussis juua tasuta kohvi (jube hea!), vaadata filme ja  magada, läks mööda ülikiirelt ja teate mis: mul ei läinud mitte ühtegi korda süda pahaks! Ma armastan Lux expressi!! 😄😄 

Reaalselt kõige mugavam buss üldse! 

Kohe, peale piiripunkti ületust, märkasin ma, Eestiga võrreldes, mitmeid erinevusi. Vihma oli vast rohkem sadanud, kui Eestis, sest põllud ujutasid üle ja noh.. Metsaalused olid väga koledad. Neil vist seda "Teeme ära!" aktsiooni pole..? No oleks vaja. Hädasti! Siiski polnud see ainuke negatiivne kogemus..