Kõrvaaugud tütardele: Tehtud!

Kassandra 1a10k

Täna, täpselt aasta tagasi, sai Kassandra omale kõrvaaugud. Idee oli tegelikult kinkida need talle sünnipäevaks, aga kuna kosmeetikud augustis augustamisi ei tee/ei taha teha, siis jäigi juuli. Algselt mõtlesime mehega üldse sünnitusmajas need augud ära teha, aga mul ei olnud aega uurida, kas kosmeetikud Järvamaa haiglas ka kõrvu augustavad/on augustanud ja seetõttu järgmiseks mõtteks oligi teine sünnipäev. Tegemine läks megakiirelt ja püstoli plõksu peale tüdruk vaid korra ehmatas- ei mingit nuttu. Pärast oli nii uhke ja imetles ennast peeglist ja suuuur üllatus tema juures- tahtis juukseid kinni hoida, et punased täpikesed ilusasti välja paistaks.
Kui temavanune, ilma kõrvaaukudeta, tüdrukutirts meie juures suve veetis, tahtis ta Kassandra kõrvu koguaeg hirmsasti katsuda. Kassandrale see aga ei meeldinud ja lõpuks ta käratas ka, et neid ei puutu, emme ei luba! 😆 Kuigi tookord kartis kosmeetik, et laps ise hakkab neid nokkima, siis seda ei olnud. Mitte kordagi ise ei näppinud ja teistel ka näppida ei lubanud. Isegi mul oli tegu, et tema kõrvu puhastada, sest ta lihtsalt raputas pead ja paigal ei püsinud.
Kui ükskord omal ise kampsuni seljast ära tõmbas, kadus üks kõrvarõnga tagune kuhugi ära ja kuna me seda üles ei leidnud, siis seadsin sammud kohalikku kaubamajja ja saadaolevatest rõngastest ostsin talle hõberõngad kõrva. Oleksin kulda tahtnud, aga kahjuks ei olnud lastele mõeldud väikseid kuldrõngaid tol korral- olid vaid suuremad.
Aga sellessuhtes, et praegu on seis ikka sama: ise ei puutu, teistel puutuda ei luba. Vaid mina võin kõrvu puhastada.

Täna siis võtsime teise tütrega selle teo ette: 1a10k Kristina sai omale kõrvaaugud. Ega ma muidugi ei kujutanud ettegi, milline kisa sellest tekib, aga nüüd on see tehtud. Ülisuur tänu siinkohal Leevile, kes meid ülilühikese etteteatamisajaga kohe ilusalongis Eleen jutule võttis. 😊 (Täna küsisin, täna sain) 

Kristina 1a10k

Ega see tegemine polnud midagi lihtne, kui Kassandral. Kui preili oli lõpuks nõus mu sülle istuma, siis esimese kõrva saime ilusasti tehtud ja siis hakkas ta nutma ja teist kõrva enam puutuda ei lubanud. Lõpuks saime kuidagi hakkama, sest andsin talle oma telefonist multikaid vaadata. Mõned teist ilmselt mõtlevad nüüd, et miks last niimoodi piinata, aga teate: Ta tahab neid auke varem või hiljem! Ma tean seda. Ja pigem lasta siis juba varem teha, sest valu ununeb ruttu. See ei ole nüüd mingisugune eputamise asi et vaadake, mu lapsel on kõrvarõngad. See on minu ja minu mehe ühine otsus ja tegelikult ka lapse otsus. Oleks neiu mul täna küsimise peale, kas ta tahab neid lillekesi omale kõrva sisse, pead raputanud või ei öelnud, oleks ma sealt salongist temaga ära tulnud. Ta on küll väike alles, aga taipab väga hästi ja tema vastused on mulle olulised. 

Olen ka mõnes grupis teemakohaseid postitusi lugenud ja nii mõnigi on hakanud reaalselt vinguma, et miks te teete ja äkki laps ei taha jne. Kelle asi see on, kas ja millal ma oma lapsele kõrvaaugud teha lasen!? Kui küsitakse inimestelt, keda nad kosmeetikutest soovitavad, siis ole parem vait, kui sul soovitusi anda pole. Ilmselt ei huvita teema algatajat see, miks ei peaks/tohiks alla 7- aastast augustada. Küsitud on soovitusi mitte luba!
Ja mina olen ka selline: mind ei huvita see, kes mida mu lastest või nendega seotud sammudest arvab. Igaüks vaadaku esmalt enda kapsaaeda, kui võõral maal umbrohule näitama tuleb.

Kui teie lastel on kõrvaaugud, siis millal teha lasite? Kui pole, siis millal
teha plaanite? :)