Kui laps harib ennast ise.

Ma vist ei väsi kunagi, mis puudutab oma poiste kiitmist. 😛  Nad on mul, ilma liialdusteta, nii targad ja tublid! 
Kristofer, näiteks, õppis lugema küll alles 7. aastaselt, aga see, mismoodi ta oma seisukohti väljendab ja millised on tema üldised teadmised, on hämmastanud peale lasteaia ja kooli õpetaja ka mind ennast. Keerulist pole siin midagi. Esiteks see, et ta küsib hästi palju. Kui miski talle selgusetuks jääb, siis küsib ja kui on midagi, mida mina ise ei tea, siis aitab google. 😄 Teiseks see, et lastele tuleb seletada asju nii nagu need on. Ei mingit läbi lillede juttu- on tulevikus endal ka lihtsam, sest kui laps jätab hästi meelde, siis ongi töö tehtud! Ja seda olen ma teinud alates sellest hetkest, kui poiss hakkas erinevate teemade vastu huvi tundma. Tema suurim oskus on see, et ta kuulab/loeb ja jätab meelde. 
Alles kevadisel arenguvestlusel õpetaja kiitis, et poiss "tulistas" aga loomade rahvapäraseid nimetusi, samal ajal kui teised hätta jäid. Aga selline ta mul ongi! Kui ta on milleski väga hea ja tunneb teemat, siis on raske teda pidama saada ja kui tema teadmised on ebapiisavad, siis hoiab ta end tahaplaanile.
Ja lasteaia arenguvestlustel, enne seda, on õpetajad ka rääkinud, et teda huvitab täiskasvanute seltskond, kuna lastega ei olevat midagi rääkida. Et tema on vaimselt küpsem, kui temavanused ja mängimine teda sellepärast väga ei huvitagi. Hommikuti rääkis lasteaias õpetajaga eelmise päeva uudised lahti ja arutles. Ja mis neid imestas, oli see, et ta oskas (oskab siiani) väga hästi argumenteerida ja faktipõhiselt rääkida. 😊

5-aastane Kristjan 

Kristjan on mul juba beebist peale ülitragi laps. Käima hakkas 9-kuuselt ja kaheselt rääkis juba nii puhtalt, et kui lasteaias käima hakkas, siis õpetajad olid nii imestunud sellest. Tema on mul veel üks meeletult tubli arvutaja. Juba 5ndast eluaastast oskab ta väga hästi arvutada ja siinkohal ma õpetamise eest au endale võtta ei saa. Algas see huvi tal siis, kui ma talle magnettahvliga numbrid ostsin, et talle lasteaiavabadel päevadel tegevuses hoida. Algul pusis nii, et silmist vesi väljas, kuna koguaeg arvutas valesti, aga lõpuks sai ikka näppude peal hakkama ja umbes paari nädalaga hakkas peast arvutama. Mina ainult julgustasin teda, et harjutamine teeb meistriks ja keegi pole sündinud arvutaja- kõik õpivad. Siis, kui magnettahvel arvutamiseks väikseks jäi, ladus numbreid laua peale ja lõpuks ostsin liikuva aabitsa ja kolm komplekti numbreid, mida kasutab siiani. Selle aasta sügisel läheb ta kooli ja ma absoluutselt õppimise pärast ei pabista, sest kõik esmavajalik on tal selge ja arvutada oskab vabalt neljanda klassi tasemel. Pigem on kartus see, et tal võib koolis igav hakata. Lasteaias oli ta õpetajate jaoks paras pähkel, kuna tal oli igav. Õppetöö, mida lapsed mõnel nädalapäeval tegid, oli lihtne tema jaoks ja käeline tegevus (joonistamine, voolimine jne) ei pakkunud eriti huvi. Kui eelkoolis käima hakkasime (või noh, proovisime käia), siis ta klassides käia ei soovinud, sest temal olevat igav ja tema tahab arvutada. Paar korda käisime ilma probleemideta ja siis hakkas taas sama jutt: mul on igav! Rääkisin siis ühe tulevase esimese klassi õpetajaga, kes ütles, et kuna neil on programm millest tuleb kinni pidada, siis ei saa ta kahjuks anda mingeid arvutusülesandeid. Kristjani jaoks oli ringide värvimine ja punktiiride ühendamine lihtsalt titekas ja rohkem me eelkoolis ei käinud ka. Praeguseks on ta ses suhtes muutunud. Voolib ja meisterdab ilma virinata. Ühendab meeleldi veidi keerulisemaid punktidega pilte ja uus asi, mis teda nüüd köidab, on sudoku. 😌 põhiliselt aga kirjutab ta venna matemaatikatöövihikust omale ruudulisse vihikusse tehteid ja internetis kasutame arvutamiseks seda lehte.
Inglise keele on ta mul ka täiesti iseseisvalt selgeks õppinud. Täna filmisin videolõigu, mida issile ette näidata, kuidas poiss mängis arvutis online mängu ja temast kolm-neli korda vanemate kaasmängijatega suhtles. Väga üllatav ja naljakas oli kuulata. 😁 Ma mõtlen vaid seda, et sellest lapsest saab midagi suurt, kui tal on tahet edasi õppida ja end täiendada. 

Millal teie lapsed lugema, kirjutama või arvutama hakkasid?