Viimasel ajal pole ma just eriti aktiivne olnud, aga sellel on väga lihtne põhjus. Kuna ilmad on olnud superilusad ja ma elan eramajas, siis on vaja võimalikult palju väljas toimetada. Ja ausalt- ma ei tahagi toas istuda! Kui väljas paistab päike, siis tunnen ma ennast toas nagu vangis..
Kassandra, Kristoferi ja Kristjani jaoks kestavad veel nii kool kui ka lasteaed, aga Kristina on kodune ja saab reaalselt hommikust õhtuni õues olla. Talle väga meeldib õues mängida ja seda absoluutselt iga ilmaga. Nagu klassikud on öelnud: pole halba ilma, on halb riietus.
Tänapäevases ühiskonnas, kus internet "neelab" juba päris pisikesi lapsi, on minu jaoks kullaväärtusega see aeg, kui laps mängib õues. Mängib tegelikus maailmas. Kogeb seda maailma just sellisena nagu õige on. Tutvub erinevate taimedega ja putukatega ja aitab juba maast madalast kaasa aiatööde juures. Õues toimetamine, just erinevatel töödel abistamine, on minu lastel olnud alati üks suurimaid rõõme. Mitte kunagi pole ma pidanud lapsi veenmisega stiilis vaata kui äge riisumine on, kaasama. Sellest hetkest kui jalad kannavad ja suudetakse ise edasi liikuda, on lapsed ennast tööde juures abiks pakkunud. Muidugi on aiast mööda kõninud memmekesed avaldanud ka arvamust, justkui mina, jube ema, sunnin lapsi tööle, aga teate- absoluutselt ei huvita! Ma olen alati lapsi appi võtnud siis, kui nad ise tahavad ja lubanud neil mängima minna siis, kui nad ise tahavad. Korralik töökasvatus on neil juba olemas.
Eelmise nädala alguses käisin meie toredas Espaki poes ja tõin oma lastele rehad, et nad saaksid aidata lehtede riisumisel ja muidugi tahtsin ma eelkõige seda, et minu reha jääks terveks. 😂 Eile näiteks ladusime puid. Kassandra ja Kristina andsid puid kätte ja mina panin riita. Ma olen puude ladumises, ilma liialdusteta, tõeline proff! 💪💪 Olen seda tööd teinud juba päris väiksest peale ja mulle tohutult meeldib puid laduda. See on selline.. Kuidas ma nüüd ütlen.. Vaimne töö. Sa ei saa puid mõtlematult riita toppida, sest sellisel juhul on esimese tuulehooga riit kummuli. Samas ei saa neid ka väga tihedalt laduda, sest tuul peab ilusti läbi käima. Oi, mulle nii meeldib puid laduda ja ma mitte kunagi pole lubanud seda kellelgi teisel teha. 🙏 Mind ajab lausa kurjaks, kui ma olen öelnud, et see on minu töö ja siis ma mingi hetk avastan, et keegi on juba "minu töö" ära teinud. 😃
Täna hommikul, kui Kristina ärkas, siis esimese asjana soovis ta õue minna.
Algul ma vaatasin, et kisub vihmale ja panin talle jope selga, aga õige pea hakkas päike paistma ja siis vahetasin tal jope kapuutsiga onesie vastu. Ma Türi tuletõrje sekkarist sain ükskord hästi ägeda dressikombeka Mammule*, aga talle see ei meeldinud, sest see on sinine, ja siis ma panin selle Tiina* jaoks ootele. Tiina on sellest üli vaimustuses, sest teda õudsalt häirib see, kui kükitades dressipluus selja paljaks kisub.
Õues on Kristina palju parem laps, kui toas. Toas ta kohe otsib pahandusi (ja leiab ka!). Küll kallab Fairy't kraanikausist alla, siis kisub prügikoti prügikastist välja, või paneb ükskõik mis anumaga vett sügavkülmikusse.. Või joonistab venna töövihikusse kakajunne. 😓😂
Igatahes, täna on Kristina olnud ikka suurepärane laps. Algul aitas minul ja Reimol (minu vend) lõket teha, siis püüdis oma punase oksaga kala lõkkest.. Käis oma ämbrikesega liivakastis toimetamas ja siis tõi ämbritäie lilli mulle. Mingi hetk hakkas lõkke kustutamise jaoks toodud veeämbris suppi keetma. Sealjuures seletas, et tema teeb kalasuppi ja supi nimi olevat "maitsev õng". Reimo küsis tema käest, et mis siis juhtub, kui onu Reimo supi ära sööb. Selle peale vastas Kristina, et siis Reimo soovib veel. 😀
Aga teised lapsed. Kus nemad siis olid?
Mammu oli Tiinaga veidi aega koos, aga peale lõunasööki otsustas tuppa jääda. Kristjan, kes tavaliselt hästi vähe õues on ja ise pigem välja ei kipu, oli ka päris pikalt meiega, aga tuli peale seda tuppa, kui omal oksaga jala katki tõmbas. Kristofer on haige ja sellepärast võib ta korraga vaid paar minutit õues pingil istuda ja mis rõõmu sellest küll olla võiks? Eks ta oli küll kurb, et joosta ja hullata ei saa, aga midagi pole teha..
Igatahes praegu on Kristina jälle õues ja toimetab üksi liivakastis. Kassandra juba magab ja poisid vaatavad multikaid. Mina kirjutan siin oma postituse lõpuni ja siis hakkab Muksik* end pessu sättima ja magama minema, sest homme vaja jälle vara ärgata.
Ma pean veel ära selgitama selle, miks mõnedel "imelikel" nimedel on tärnid juures. 😃 asi nimelt selles, et need on minu laste hüüdnimed. Kristoferi hüüdnimi Tinnu tuli sellest, et minu ema sõbranna tütrel oli kunagi dinosaurus Tinnu, kellel oli üks juuksetutt pealael. Kuna Kristoferil oli samamoodi, siis jäi see nimi talle ka külge. Vahel siiski lühendame tema nime ja ütleme talle Kristo, aga enamasti on ta ikka Tinnu. Nimi Veti tuleb Kristinal, kelle jaoks on Kristofer raske sõna ja hakkas ütlema algul Kistuvet ja siis Veti. Seda, kuidas Kristjani hüüdnimeks sai Muksik, seda ma isegi tea. Kristofer hakkas talle lihtsalt ühel hetkel nii ütlema ja jäigi külge. Kassandral on tegelikult palju hüüdnimesid ja kodused kasutavad üsna tihti nii Mammut, Mannut kui ka Sannut. Mina kasutan nime Mammumari ja üks õpetaja lasteaias ütleb talle ka Mammumari. Kristina hüüdnimi Tiina sai Mammu poolt pandud, sest tema jaoks oli raske öelda Kristina. Hakkaski ütlema Tiina ja nii see jäigi. Kristjan ütleb Tiinale veel beebu või Mallu ja see Mallu tuleb ka sellest, et Kristina ise tegi kalli asemel malli. 😀
*Lühidalt siis minu laste hüüdnimed:
- Mammu, Mannu, Sannu, Mammumari- Kassandra
- Tiina, Mallu, Beebu- Kristina
- Muksik- Kristjan
- Tinnu, Veti- Kristofer
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar